Laps leiti ning kasvatati laeval üles. Ta ei astunud kordagi maale, ainult nägi laeva pealt, aga ise kunagi laevalt ei lahkunud. Mees kes ta leidis poisi, pani talle nimeks Novecento.
Üks öö, oli kuulda tantsuruumist klaverimängu. Vaikselt kogunesid reisiad ja laeva meeskond vaatama kes klaverit nii ilusti mängib nii hilja õhtul. Kõikide üllatuseks leidsid nad väikse Novecento klaveri eest.
Aeg veeres edasi, Novecento kasvas suuremaks ning ta muusika sai tuntumaks kuni Ameerikas tuntuim klaverimängija mõtles, et kes oleks tark esitada Novecentole väljakutse.
Paar päeva hiljem saabus kuulus klaverimängija laevale ning tahtis kohe Novecentoga kohtuda.
Õhtusöögi ajal hakkasid mõlemad mängima. "Võitlust" alustas kuulsus ning ta mängis ilusamat pala mis Novecento kunagi kuulnud ning millegipärast süütas sigari ja pani selle kaveri äärele. Siis tuli poisikese kord, kuid tal ei läinud nii hästi. Kuulsus oli pettunud ning läks ööseks oma kajutisse.
Järgmine hommik lähenes Novecento klaverile ning võttis endale ühe sigari ja pani selle klaveri äärele. Süütamata. Järgnes kõige kiirem muusika pala mis laeval olijad kunagi kuulnud (kaasaarvatud kuulsus). Kui Novecento oma pala oli lõpetanud võttis ta oma sigari ja pani selle klaveri keele vastu. Kohe tuli tossu ning siis Novecento lähenes kuulsusele ja andis talle sigari ja ütles: "ma ei oska, suitseta sa". Kõik vahtisid Novecentot vaimustuses. Peale seda ei väljunud kuulsus oma kajutist kordagi reisi korral.
Kui laev oma reisiga uuesti Ameerikasse jõudis lahkus kuulsus kui välk. Peale seda otsustas Novecento esimest korda laevalt lahkuda ja maal elada.
Nii möödus paar aastat, laev kus Novecento tõõdand muudeti nüüd sõjalaevaks ning saadeti sõtta. Kui laev naases oli ta pommi- ja kuuliauke täis ning otustati laev õhku lasta.
Novecento tuli viimast korda oma "kodu" vaatama ja sellega lõppes lugu.
Mees kes esines/jutustas tegi oma osa väga hästi.
Monoetendus oli tõlgitud Itaalia keelest Eesti keelde ning etenduse kirjanik oli Alessandro Baricco.
No comments:
Post a Comment